Ahelaid

See artikkel on laiust Väinameres; laeva kohta vaata artiklit Ahelaid (laev); saare kohta Rame lahe ja Ruilõpu vahel vaata artiklit Ahessäär.

---

Ahelaid on 25,7 hektari suurune laid Väinameres Hiiumaast kagus. Laid kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala Laidelahe sihtkaitsevööndisse.

Ahelaid
Koordinaadid	58° 44′ N, 23° 8′ E

Ahelaid. Vaade Muhu saarelt

Nimi

1770. aastal on Ahelaidu mainitud kui Ahaland, 1798. aastal avaldatud Ludwig August Mellini "Liivimaa atlases" kandis laid nime Ahkilaid ja Carl Friedrich Wilhelm Russwurm on seda 1855. aastal nimetanud nimega Ahhe.

Paul Ariste arvates on Ahelaid saanud nime haha järgi, kelle rahvapärane nimetus on saartel olnud ka ahk. Russwurm tuletas laiu nime soomekeelsest sõnast aho ('aas' või 'lagendik').

Väga harva võib laiu kohta kohata ka nime Hakilaid.

Asend

Ahelaid asub Hiiumaast kagus. Sarve poolsaareni on 10,5 ja Salinõmme poolsaareni 14 kilomeetrit. Tammiski nukist jääb see 6,5 kilomeetrit põhja poole ning on seega Hiiumaa laidudest Muhu saarele kõige lähemal. Ahelaiu ja Muhu vahel asub Viinakari, millest lõunasse jääb laevatee.

Laiust põhja poole jääb kivine ja madal Aherahu. Läänes on Ankrurahu, kus kasvab mõni põõsas. Idas asub kivine Luigerahu. Kirdesse jäävad Kajakarahud – vaevu üle merepinna ulatuvad kivihunnikud.

Suurematest laidudest on lähemad kirdes asuv Kõverlaid, läänes asuv Hanerahu ja loodes asuv Kõrgelaid.

Laidelahe sihtkaitsevöönd

Loodus

Geoloogiliselt on Ahelaid üks osa jääajal liustikuserva pikemal peatumisel tekkinud servamoodustise kaarest (Palivere servamoodustise vööndist). Ahelaiu tuumiku moodustab otsamoreen.

Ahelaiu suurim kõrgus on 1,4 meetrit.

Laiu rannajoon on sopiline, rannajoone kogupikkus on 3,9 kilomeetrit. Laid tipneb edelas Suursäärega, mis on kaetud kadastiku ja omapäraste rändrahnudega. Kagus asub Hülgesäär, kõrgetest klibu- ja adruvallidest tekkinud keskelt madalam moodustis. Seal kasvab kadastik ja muud madalamad põõsad. Hülgesääre lähedal on mõned Ahelaiul harva esinevatest mändidest. Kirdes on Andrusesäär – kiviklibune, kadastiku ja pillirooga kaetud. Põhjas asub Sadamasäär, mis on ilmselt sobivaim sadamakoht paatidele.

Taimed

Ahelaidu katavad valdavas osas kadastikud, 3 hektari ulatuses tihedalt võsastunud lehtmets ja 1 hektari ulatuses soostunud mets . Suuremad puud on kased, mille kõrgus on keskmiselt 10–15 meetrit. Saare kaguosas kasvab ka mõni mänd. Rannikul on palju pilliroogu, eriti Hülge- ja Andrusesääre vahel.

Loomastik

Ahelaiul pesitseb igal aastal ligikaudu 45 linnuliiki, kokku on seal registreeritud 60 haudelinnuliiki. Arvukaim pesitseja oli 2004. aastal kõrkja-roolind. Väga arvukad on veel pruunselg-põõsalind ning randtiir.

Ahelaiu läheduses paiknevad kared ja karid on viigerhüljeste lesilaks.

Talviti külastavad saart kährik ja rebane, kes kohati ka terveks aastaks saarele jäävad.

Looduskaitse

Ahelaid kuulub 1971. aastast Hiiumaa laidude maastikukaitseala piiresse. Kaitseala kaitse-eeskirja järgi on inimeste viibimine laiul keelatud 14. veebruarist 1. novembrini. Sel ajavahemikul võib laiul viibida järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

Inimtegevus

Laiul on puudunud inimasustus. Nii muhulased kui ka hiidlased on seal suviti heina teinud, sest 19. sajandi lõpus oli saartel suur maa- ja heinapuudus. Laid on võinud kasutuses olla ka karjamaana. Ahelaiul on asunud kalurite onn.

Ahelaid kultuuriloos

Laiu järgi saadud nime kandis 1986. aastal Riia laevatehases valminud laev Ahelaid, mis vedas Hiiumaa ja mandri vahel reisijaid 1999. aastani.

Kirjandus

• Haide-Ene Rebassoo. Laidude raamat, Tallinn 1972, lk 18, 42, 95, 96.

Välislingid

• Ahelaid Eesti looduse infosüsteemis
• Fotod ja kaardid