Adolf Johann

Adolf Johann I, Stegeborgi ja Pfalz-Zweibrücken-Kleeburgi hertsog, Reini pfaltskrahv, (rootsipäraselt Adolf Johan; (11. oktoober 1629 Stegeborgi loss – 14. oktoober 1689 Stegeborgi loss) oli Rootsi riigimarssal.

Adolf Johann

Tema vanemad olid Zweibrückeni pfaltskrahv Johann Kasimir ja Rootsi kuninga Karl IX tütar Katarina Vasa. Rootsi kuningas Karl X Gustav oli tema vend.

Karl X Gustavi Poola sõjas viis ta Kłecko lahingus 1656 Rootsi väed võidule. Pärast kuninga lahkumist Preisist Taanisse 1657 nimetati Adolf Johan Preisis paiknevate vägede kindraliks, mis tekitas tüli. Väed ei olnud tema otsustega rahul ja ka kuningas ei kiitnud neid heaks. Aastal 1659 Adolf Johan lahkus.

Kui vend, Karl X Gustav Riksdagi istungi ajal Göteborgis 1660 äkki suri, leiti, et Adolf Johan peaks moodustama koos kuninganna Hedvig Eleonoraga eestkostevalitsuse. Kohe pärast kuninga surma 13. veebruaril otsustati, et Göteborgi väravad suletakse. Adolf Johan laskis kutsuda Göteborgi komandandi Karl Sjöbladi ning käskis tal võtmed üle anda. Kui too keeldus, tahtes kõigepealt rääkida kuninganna ja nõukoguga, tõmbas Sjöblad mõõga välja. Sjöblad tegi sedasama, mille peale hertsog rahunes.

1. märtsil 1660 protokolliti varasem Riksdagi otsus ning nüüd tunnistati Rootsi kroonprints Karl Rootsi kuningaks ning hertsog Adolf Johan jäeti eestkostevalitsusest välja. Pärast seda talle enam avalikke ülesandeid ei antud.

Isiklikku

Adolf Johanni õed-vennad olid:

• Christine Magdalena (1616–1662)
• Karl Gustav (1622–1660), Rootsi kuningas 1654–1660
• Maria Eufrosyne (1625–1687), Magnus Gabriel De la Gardie abikaasa
• Eleonore Katharine (1626–1692)