Vikipeedia

Adobe

(Ümber suunatud leheküljelt Adobe Systems)

Adobe Inc. (varem Adobe Systems Incorporated) on rahvusvaheline arvutitarkvara tootev ettevõte, mis asutati 1982. aastal ja mille peakorter asub USA-s San Joses. Ettevõte on nime saanud Adobe Creeki järgi. Ettevõtte põhitegevusala on algusest peale olnud multimeedia- ja loovustarkvara tootmine, hiljem on suunitlus laienenud ka veebitarkvarale. Adobe asutasid 1982. aasta detsembris John Warnock ja Charles Ceschke pärast nende lahkumist Xerox PARC-ist eesmärgiga arendada ja müüa PostScripti.

Adobe Inc.
Asutatud 1982
Asutaja John Warnock
Charles Geschke
Peakorter San Jose, California, USA
Tegevuspiirkond üle maailma
Valdkonnad tarkvaraarendus
Koduleht http://www.adobe.com
Endine nimi Adobe Systems Incorporated (1982–2018)

Ettevõte on saanud nime oja järgi, mis voolas ühele loojatest kuulunud maja tagant läbi. Detsembris 2005 omandas Adobe ühe oma peamise konkurendi – Macromedia, mis tõi Adobe tarkvaratoodete hulka näiteks Coldfusioni, Dreamweaveri, Flashi ja Flexi.

2011. aasta detsembris oli ettevõttes 9925 töötajat.[1] Kõige rohkem töötajaid töötab ettevõtte peakontoris, kuid Adobel on harukontorid ka näiteks Orlandos, Seattle'is, San Franciscos, Oremis, Minneapolises, Walthamis, San Luis Obispos, Ottawas, Hamburgis, Bangalore'is, Bukarestis ja Pekingis.[2]

Ajalugu muuda

 
Adobe'i peakontor USA California osariigis San Joses

Adobe esimesed tooted pärast Postscripti olid digitaalsed kirjatüübid Type 1 ja Type 3. Apple tuli hiljem välja konkureeriva TrueType'i standardiga. Adobe vastas oma kirjatüüpide spetsifikatsioonide avalikustamisega ja tõi turule Adobe Type Manageri tarkvara, mis võimaldas nende kirjatüüpide WYSIWYG-skaleerimist ekraanil, nagu ka TrueType'i puhul, kuid ilma täpse pikslitasemekontrollita. Aga oli juba liiga hilja TrueType'iga konkureerida. Vaatamata sellele, et kirjatüübid Type 1 ja Type 3 jäid trüki- ja graafikatööstuses standardseks, sai äri- ja tavakasutaja jaoks standardiks TrueType. 1996. aastal kuulutasid Adobe ja Microsoft välja kirjatüübi OpenType ja 2003. aastal sai valmis Adobe Type 1 teisendamine OpenType'iks. Adobe logo autor on John Warnocki abikaasa Marva Warnock, kes on graafikadisainer.[3]

1980. aastate keskpaigas sisenes Adobe klienttarkvara turule Adobe Illustratoriga, mis on vektorgraafikal põhinev joonistusprogramm Apple Macintoshi jaoks. Firmasisesest kirjatüüpide tootmiseks mõeldud tarkvarast välja kasvanud Illustrator aitas populariseerida PostScripti toetavaid laserprintereid. Erinevalt Macdraw'st, tollal standardsest Macintoshi vektorgraafikaprogrammist, võimaldas Illustrator paindlikumalt kujutisi kirjeldada, kasutades Bezier' kõveraid ja saavutades konkurentsitu täpsuse. Kirjatüüpide renderdamine jäeti siiski Macintoshi QuickDraw' teekidele kuni Adobe Type Manageri turuletoomiseni.

1989. aastal esitles Adobe jällegi Macintoshile mõeldud toodet, millest on saanud tema lipulaev – graafikaprogrammi Adobe Photoshopi. Photoshop 1.0 väljalase oli stabiilne ja rohkete võimalustega ning tänu heale turundusele muutus Photoshop peagi domineerivaks rakenduseks.[4]

1993. aastal tuli Adobe välja PDF-failivorminguga ning selle juurde kuuluva Adobe Acrobati ja Readeri tarkvaraga. PDF on nüüdseks standardiseeritud (ISO 32000-1:2008) ja kõnealune tehnoloogia on saanud elektrooniliste dokumentide jaoks tavaliseks.

Vaieldavalt oli üks Adobe vähestest vigadest Macintoshi platvormil nende suutmatus toota oma kompaktkirjastamisprogrammi (DTP). Seetõttu said Aldus oma 1985. aasta PageMaker ja Quark 1987. aasta QuarkXPress programmidega varajase edumaa DTP turul. Samuti oli Adobe aeglane ka Windowsi DTP-turule sisenemisega, kuid hiljem hakkas jõudsalt konkureerima tänu Creative Suite'i turustamisele. Arvutinduse tulevikusuuna arvamisel eksiti samuti, hakates tootma Illustratori täisversiooni Steve Jobsi ebaõnnestunud NeXT süsteemile ja halva kvaliteediga versiooni Windowsile.

Nendele vigadele vaatamata suutis Adobe, tänu konkurentide turult lahkumisele või nende äraostmisele 1980. lõpus ja 1990. alguses, jääda püsima. 1991. aasta detsembris tõi Adobe välja Adobe Premiere'i, mis nimetati 2003. aastal ümber Adobe Premier Pro'ks. 1994. aastal ostis Adobe ära Alduse ning lisas oma toodetele Adobe Page Makeri ja Adobe After Effectsi, samuti omandati TIFF-failivormingu õigused. 1995. aastal pärast Frame Technology Corp-i soetamist lisati toodete hulka ka Adobe Framemaker. 1999. aastal tuldi välja Adobe InCopyga, mis sai otseseks konkurendiks QuarkCopyDeskile.[5]

Sündmused ettevõttes muuda

1992. aastal ostis Adobe OCR Systems Inc-i. 1994. aastal ostis ettevõte Aldus Corporationi. 30. mail 1997 liitus Adobe Delaware'is asuva Adobe Systemsiga, mis asutati 9. mail 1997. Säilis korporatsioon Adobe Systems Incorporated (Delaware) ning Adobe hakkas liitunud ettevõttena kandma nime Adobe Systems Incorporated.[6]

12. detsembril 2005 omandas Adobe oma peamise konkurendi Macromedia 3,4 miljardi USD suuruseks hinnatud aktsiavahetuse teel ning see lisas Adobe tootenimekirja programmid Adobe ColdFusion, Adobe Contribute, Adobe Captivate, Adobe Acrobat Connect (varem Macromedia Breeze), Adobe Director, Adobe Dreamweaver, Adobe Fireworks, Adobe Flash, FlashPaper, Adobe Flex, Macromedia FreeHand, Macromedia HomeSite, Macromedia JRun, Adobe Presenter ja Macromedia Authorware.[7][8][9]

2007. aasta jaanuaris toodi turule digifotode töötlemiseks mõeldud programm Adobe Photoshop Lightroom. See toode oli mõeldud konkureerimiseks Apple'i Aperture tarkvaraga RAW-tüüpi piltide töötlemiseks. Adobe omandas populaarset pilditöötlusplatvormi tootva ettevõtte Scene7 samal aastal. Sama aasta juulis tuli Adobe välja Soundboothiga. See toode ei olnud mõeldud asendamaks olemasolevat Adobe Auditionit, vaid võimaldamaks töökeskkonda professionaalidele, kes ei ole spetsialiseerunud helile. 3. augustil 2007 teatas ettevõte, et Authorware'i arendus lõpetatakse.[10] Authorware oli üks arendusvahenditest, mille Adobe omandas koos Macromedia ostmisega. See asendati tarkvaraga Adobe Captivate. Oktoobris ostis ettevõte Virtual Ubiquity koos nende veebipõhise tekstiredaktoriga Buzzword. 12. novembril 2007 teatas ettevõtte tegevdirektor Bruce Chizen enda tagasiastumisest. Alates 1. detsembrist sai tema asendajaks Shantanu Narayen, praegune Adobe president.

Adobe avalikustas Adobe Media Playeri aprillis 2008. 27. aprillil lõpetas Adobe oma senise HTML/veebiredaktori GoLive arenduse ning müügi ja asendas ta Dreamweaveriga. Adobe pakkus GoLive kasutajatele Dreamweaveri ostmisel allahindlust ja pakub teatud määral siiani GoLive kasutajatele tuge. 1. juunil lasi Adobe käiku Acrobat.com-i, mis ühendab mitmeid veebirakendusi võimaldamaks ühiselt töötamist.[11] Oktoobris 2008 toodi turule Creative Suite 4 kuues konfiguratsioonis hinnavahemikus 1303–1917 eurot.[12][13] 3. detsembril 2008 vallandas Adobe 600 töötajat (8% kogu töötajate hulgast) viidates majanduse madalseisule.

2009 teatas Adobe kahe ettevõtte omandamisest: 29. augustil liitus Adobega Business Catalyst ja 15. septembril ostis Adobe Omniture.[14][15] 10. novembril vallandas ettevõte 680 töötajat.[16] 2010. aastal teatas Adobe, et uurib koordineeritud küberrünnakut ettevõtte süsteemidele Hiinas.[17] Sama rünnaku alla sattusid ka Google ja üle 20 teise ettevõtte. 12. aprillil 2010 teatas Adobe uue Creative Suite versiooni (CS5) turule toomisest. Teatati ka uutest tarkvaratoodetest nagu Flash Catalyst ja Business Catalyst.

2010. aastat jäi märkima pidev põhjenduste pildumine Apple'i ja Adobe vahel, kuna Apple ei toetanud Adobe Flashi oma toodetel, sh iPhone'il ja iPadil.[18] Apple'i tegevdirektor Steve Jobs väitis, et Flash ei olnud piisavalt usaldusväärne ja turvaline, kuid Adobe juhid väitsid, et Apple tahab säilitada kontrolli iOS-i üle.

Jaanuaris 2011 omandas Adobe Demdexi.[19]

Photoshop World 2011-l avalikustas Adobe uue mobiilse fototeenuse. Carousel on uus rakendus iPhone'i, iPadi ja Maci jaoks, mis kasutab Photoshop Lightroomi tehnoloogiat, võimaldades kasutajatel fotosid töödelda kõigil platvormidel. Carousel võimaldab ka automaatselt sünkroonida ja jagada fotosid.[20]

9. novembril kinnitas Adobe, et mobiilsete seadmete Flashi arendus on lõpetatud. Selle asemel keskendutakse HTML5-le, kuna selle võimalused on laiemad kui Flashil.[21]

1. detsembril 2011 teatas Adobe, et on saavutanud kokkuleppe internetireklaami valdkonnas tegutseva eraettevõtte Efficient Frontier soetamiseks.[22][23]

2018. aasta oktoobris teatas Adobe Systems Incorporated, et ettevõtte uueks nimeks saab Adobe Inc.

Ettevõtte tippjuhid muuda

Juhatus[1]
Charles Geschke juhatuse esimees
John Warnock juhatuse aseesimees
Shantanu Narayen president ja tegevdirektor
Karen Cottle vanemasepresident
Mark Garrett tegevasepresident
Donna Morris vanemasepresident
Kevin Lynch vanemasepresident

Tooted muuda

Graafikaprogrammid muuda

Adobe Photoshop, Adobe Illustrator, Adobe Acrobat, Adobe InDesign, Adobe Fireworks,

Veebidisainiprogrammid muuda

Adobe Dreamweaver, Adobe Contribute, Adobe Flash Builder ja Adobe Animate

Videotöötlus, animatsioonid ja visuaalefektid muuda

Adobe Premiere Pro, Adobe After Effects

e-õppe tarkvara muuda

Adobe Captivate

Serveritarkvara muuda

Adobe ColdFusion, Adobe Content Server ja Adobe LiveCycle Enterprise Suite

Helitöötlusprogrammid muuda

Adobe Audition

Failivormingud muuda

Portable Document Format (PDF), PDF-i eelkäija PostScript, ActionScript, Shockwave Flash (SWF) ja Flash Video (FLV)

Veebipõhised teenused muuda

Adobe Kuler, Photoshop Express ja Acrobat.com

Organisatoorne tarkvara muuda

Adobe Extension Manager ja Adobe Bridge

Majandusandmed muuda

Adobe Systems sisenes NASDAQ börsile 1986. aastal. Adobe 2006. aasta aastatulu oli 2,575 miljardit USA dollarit.[24]

Aastatulu muuda

2000. aastad muuda

Rahandusaasta Aastatulu
2011 4,216 mld USD[25]
2010 3,800 mld USD[26]
2009 2,946 mld USD[27]
2008 3,580 mld USD[28]
2007 $3,158 mld[29]
2006 2,575 mld USD[30]
2005 1,966 mld USD[31]
2004 1,667 mld USD[32]
2003 1,295 mld USD[33]
2002 1,165 mld USD[34]
2001 1,230 mld USD[35]
2000 1,266 mld USD[36]

1990. aastad muuda

Rahandusaasta Aastatulu
1999 1,015 mld USD[37]
1998 895 mln USD[38]
1997 912 mln USD[38]
1996 787 mln USD[38]
1995 762 mln USD[38]
1994 675 mln USD[38]

Adobe rahandusaasta kestab detsembrist novembrini.

Auhinnad muuda

Alates 1995. aastast on ajakiri Fortune hinnanud Adobet kui väljapaistvalt head kohta töötamiseks. Adobe oli paremuselt viies koht töötamiseks USA-s 2003. aastal, kuues 2004. aastal, 31. 2007. aastal, 40. 2008. aastal, 11. 2009 aastal ja 65. 2011. aastal.[39] Mais 2008 oli Adobe Systems India paremuselt 19. koht Indias töötamiseks.[40] Oktoobris 2008 nimetas Mediacorp Canada Inc. Adobe Systems Canada Inc-i üheks sajast parimast Kanada tööandjast.[41]

Kriitika muuda

Adobet on kritiseeritud hinnapoliitika tõttu, kuna tema toodete müügihinnad on USA-st väljaspool peaaegu kahekordsed.[42][43][44] Juunis 2009 suurendas Adobe hindu Suurbritannias 10% võrra.[45]

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 Adobe Fast Facts Q3 2011, lk 1
  2. ↑ Adobe Major Corporate Offices
  3. ↑ "Adobe Logo: Design and History". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. jaanuar 2012. Vaadatud 4. jaanuaril 2012.
  4. ↑ "How Adobe's Photoshop Was Born". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. juuni 2007. Vaadatud 4. jaanuaril 2012.
  5. ↑ About Adobe – Press Room – For Immediate Release
  6. ↑ Adobe Investor Relations
  7. ↑ Adobe to acquire Macromedia Adobe. 18.04.2005.
  8. ↑ Adobe to Acquire Macromedia Macromedia. 18.04.2005.
  9. ↑ "Adobe buys Macromedia in $3.4B deal" Graham, Jefferson (18.04.2005).
  10. ↑ Authorware from Adobe : FAQ
  11. ↑ Welcome to Acrobat.com — Work. Together. Anywhere Adobe. Erik Larson. 01.06.2008
  12. ↑ Adobe launches Creative Suite 4; Likely to top low expectations 23. september 2008. ZDNet. CBS.
  13. ↑ Adobe Announces Vast Creative Suite 4 23. september 2008. TidBITS. Jeff Carlson.
  14. ↑ Adobe acquires Business Catalyst Adobe
  15. ↑ Adobe to Acquire Omniture. Businesswire.com. 15. september 2009.
  16. ↑ Adobe Will Cut 680 Jobs to Reduce Costs. Wall Street Journal. 10. november 2009. Scott Morrison.
  17. ↑ Adobe Targeted by Cyber Attack from China DailyTech.
  18. ↑ Apple vs. Adobe. networkworld.com. 7. juuni 2010.
  19. ↑ Adobe Acquires Demdex – Brings Audience Optimization to $109 Billion Global Online Ad Market. Adobe. 18. jaanuar 2011.
  20. ↑ Adobe tries mobile photos as a service with Carousel." Darrell Etherington. GigaOm. 7. september 2011.
  21. ↑ Flash to Focus on PC Browsing and Mobile Apps; Adobe to More Aggressively Contribute to HTML5 (Adobe Featured Blogs) Blogs.adobe.com. 9. november 2011
  22. ↑ Adobe to Acquire Efficient Frontier, Leading Digital Ad Buying and Optimization Platform
  23. ↑ "Adobe Buys Efficient Frontier to Boost Its Online Advertising Capabilities". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. jaanuar 2012. Vaadatud 4. jaanuaril 2012.
  24. ↑ "Adobe Systems Incorporated Company Profile". Google Finance.
  25. ↑ "Adobe Reports First Billion Dollar Quarter" (PDF). Vaadatud 04.01.2012.
  26. ↑ "Adobe Reports First Billion Dollar Quarter" (PDF). Vaadatud 04.01.2012.
  27. ↑ "Q4 and FY2009 earnings press release" (PDF). Vaadatud 04.01.2012.
  28. ↑ "Q4 and FY2008 earnings press release" (PDF). Vaadatud 04.01.2012.
  29. ↑ "Q4 and FY2007 earnings press release" (PDF). Vaadatud 04.01.2012.
  30. ↑ "Q4 and FY2006 earnings press release" (PDF). Vaadatud 04.01.2012.
  31. ↑ "Q4 and FY2005 earnings press release" (PDF). Vaadatud 04.01.2012.
  32. ↑ "Q4 and FY2004 earnings press release" (PDF). Vaadatud 04.01.2012.
  33. ↑ "Q4 and FY2003 earnings press release" (PDF). Vaadatud 04.01.2012.
  34. ↑ "Q4 and FY2002 earnings press release" (PDF). Vaadatud 04.01.2012.
  35. ↑ "Press/Analyst Contacts" (PDF). Vaadatud 04.01.2012.
  36. ↑ "Q4 and FY2000 earnings press release" (PDF). Vaadatud 04.01.2012.
  37. ↑ "Adobe Systems Reports Record Revenue and Operating Profit for both Fourth Quarter and Fiscal Year 1999" (PDF). Vaadatud 04.01.2012.
  38. ↑ 38,0 38,1 38,2 38,3 38,4 "Adobe 4th Quarter Form 10-K" (PDF). Vaadatud 04.01.2012.
  39. ↑ "100 Best Companies to Work For 2011". CNN.
  40. ↑ "Best Places to work in India".
  41. ↑ "Reasons for Selection, 2009 Canada's Top 100 Employers Competition".
  42. ↑ "Adobe responds to CS4 pricing criticism". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. september 2019. Vaadatud 4. jaanuaril 2012.
  43. ↑ "Adobe defends CS4 pricing". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. mai 2011.
  44. ↑ "Adobe responds to customer protests against perceived unfair pricing".
  45. ↑ "Adobe hikes UK prices by 10% | News". PC Pro. 01.06.2009. Originaali arhiivikoopia seisuga 7.08.2009. Vaadatud 04.01.2012.

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Adobe&oldid=6600789"