Abbassiidide kalifaat
Abbassiidide kalifaat ehk Bagdadi kalifaat oli Abbassiidide dünastia poolt valitsetud Kalifaat 750–1258.
|
Abbassiidide kalifaat 750–1258 | |||||
 Abassiidide must lipp
| |||||
 Abbassiidide kalifaadi territoorium umbes 850 | |||||
| Valitsusvorm | kalifaat | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Kaliif |
As-Saffah (esimene, 750-754) Al-Musta'sim (viimane, 1242-1258) | ||||
| Pealinn |
Al-Kūfah (750–762) Bagdad (762–796, 809–836, 892–1258) | ||||
| Religioon | Sunni islam | ||||
| Riigikeeled | araabia | ||||
| Peamised keeled |
Aafrika romaani oguusi aramea armeenia berberi kopti gruusia kreeka kurdi pärsia | ||||
| Rahaühik |
dinaar (kuldmünt) dirhem (hõbemünt) fals (vaskmünt) | ||||
| |||||
Abbassiidide valitsemisele tegi lõpu mongoli khaan Hulagu, kes aastal 1258 rüüstas Bagdadit.
Umaijaadide-vastase Abu Muslimi ülestõusu ajal võimu haaranud Abu'l-Abbas as-Saffah (750–754) rajas Abbassiidide dünastia ja Abbassiidide kalifaadi (nimetatud ka Bagdadi kalifaadiks, keskuse asukoha järgi). Abassiidid muutsid kalifaadi südamaaks Mesopotaamia, pealinnaks sai 762. aastal asutatud Bagdad.
Dünastia hiilgeaeg oli al-Mansuri (754–775), al-Mahdi (775–785), Hārūn ar-Rashīdi ja al-Mamuni (813–833) valitsemisaeg, siis oli Kalifaat maailma suurimaid ja arenenumaid riike. Abbassiidide aeg oli islami kultuuri ja teaduse õitseaeg. Riik oli arenenud riigihaldusaparaadiga: kaliifi kõrval olulisimaks riigiametnikuks oli vesiir, riik oli jagatud piirkondadeks, mida juhtisid asevalitsejad – emiirid. Kalifaadi õitseajaks oli 8. sajandi teine pool kuni 9. sajandi algus.
Kalifaadi alad piirnesid al-Rūm’i (Ida-Rooma keisririik, keda ikka roomlasteks kutsuti), ehk siis Bütsantsiga, lõunasse jäi tooraine ja orjade maa al-Sudān (mustade maa), põhjas asus türgi soost Kasaaride riik, kirdes türklaste, al-Turkumāni alad, kellega islami esimestel sajanditel vahetpidamata sõditi, kuid kellest alates 9. sajandist islami vastu võtnuna sai islamimaailma peamine sõjaline jõud. Idas asus paganatemaa al-Hind (India), mille lääneosa (Sind) islamiseeriti 12. sajandiks. Keskaegsete araabia geograafide andmetel kujutas põhja poole jääv ala endast maad nimega al-Rūs, mida asustasid slaavlased ja soome-ugri metsarahvad.
Moslemi invasioon Euroopasse muuda
9. sajandil sooritasid Põhja-Aafrika saratseenid sõja- ja rüüsteretki Vahemere põhjarannikule, 902. aastal hõivasid araablased Taormina, Sitsiilias.
1038. aastaks olid moslemid vallutanud kogu Ees-Aasia koos Kaukaasia ja Anatooliaga.
Islami kuldajastu muuda
9. sajandil oli kalifaadi pealinna Bagdadi, maailma ühe suurima linna elanike arv ulatus üle miljoni, linn oli oma hiilguse tipul, linnas asusid observatoorium ja tolle ajastu parimad haiglad ning tegeldi innukalt kreeka antiikautorite tõlkimisega araabia keelde. Linn oli rikkamaid maailmas. Abbassiidide aega peetakse islami kultuuriliseks kuldajastuks, mil islamimaailma arvukates kultuurikeskustes toimus tuhandete õpetlaste poolt antiigi, kristlike kultuuride, judaismi, Pärsia kultuuride, vähesemal määral ka islamieelse Egiptuse, India hinduistliku ja Kesk-Aasia budistliku ning teiste kohalike paganlike rahvaste kultuuripärandi kokkusulatamine nähtusteks nimetustega islamiaraabia kultuur ja islami tsivilisatsioon.
See oli islami tsivilisatsiooni sõjalise ja majandusliku võimsuse, vaimse uhkuse ning teaduslik-kultuuriliste väärtuste õitseaeg. Kalifaati kuulusid islamimaailma sellised regionaalsed keskused nagu Buhhaara, Samarkand, Kairo, Aleksandria ja Córdoba ning mitmed teised suurlinnad. Tolleaegne islamimaailm oli maailma kultuuriline tipp nii mahult kui ka sisult. Suur osa Bagdadi linnaelanikkonnast oli suuremal või vähemal määral kirjaoskaja; kirjaoskuse levikut soosis 8. sajandil islamimaailma Hiina kaudu levinud paberivalmistamise kunst.
Bagdadis oli 12. sajandil umbes sada raamatupoodi ja üle kümne avaliku raamatukogu; Córdoba kaliifi raamatukogus oli 10. sajandil väidetavalt ligikaudu 500 000 köidet. Bagdadis asus kuni rüüstamiseni mongolite poolt 1258. aastal paarkümmend ülikoolilaadset õppeasutust, kuulsaim neist 9. sajandi alguses rajatud Tarkuse maja (Bajt al-Hikma), mis kujutas endast akadeemiat, observatooriumi ja raamatukogu, kus toimus aktiivne antiikkultuuri taasavastamine ja edasiarendamine araabia keelde tõlkimise kaudu.
Eraldi ja väga mahuka valdkonna moodustab islami kultuuri kuldajastu klassikaline islamiaraabia kirjandus, luule ja keeleteadus, geograafia ning filosoofia, mille meistriteoste valdav osa loodi 9.–13. sajandil.
Islamimaailmas oli 12. sajandiks oma aja kohta väga kõrgelt arenenud teadusharud nagu meditsiin, loodusteadused ja matemaatika.
Pikemalt artiklis Islami kuldajastu
Bagdadi Abassiidid muuda
- Pikemalt artiklis Kaliifide loend#Abassiidid
Pärast Umaijaadide kukutamist ja hukkamist tõusis võimule Abassiidide dünastia ja pealinn viidi Bagdadi. Nende võimu ei tunnustanud aga Pürenee poolsaare araablased (keda valitsesid edasi Umaijaadidid) ning mõned Põhja-Aafrika asevalitsejad.
- Abu al Abbas 750–754
- Al-Mansur 754–775
- Al-Mahdi 775–785
- Al-Hadi 785–786
- Hārūn ar-Rashīd 786–809
- Al-Amin 809–813
- Al-Ma'mūn 813–833
- Al-Mu'tasim 833–842
- Al-Wathiq 842–847
- Al-Mutawakkil 847–861
- Al-Muntasir 861–862
- Al-Musta'in 862–866
- Al-Mu'tazz 866–869
- Al-Muhtadi 869–870
- Al-Mu'tamid 870–892
- Al-Mu'tadid 892–902
- Al-Muktafi 902–908
- Al-Muqtadir 908–932
- Al-Qahir 932–934
- Ar-Radi 934–940
- Al-Muttaqi 940–944
- Al-Mustakfi 944–946
- Al-Muti 946–974
- At-Ta'i 974–991
- Al-Qadir 991–1031
- Al-Qa'im 1031–1075
- Al-Muqtadi 1075–1094
- Al-Mustazhir 1094–1118
- Al-Mustarshid 1118–1135
- Ar-Rashid 1135–1136
- Al-Muqtafi 1136–1160
- Al-Mustanjid 1160–1170
- Al-Mustadi 1170–1180
- An-Nasir 1180–1225
- Az-Zahir 1225–1226
- Al-Mustansir 1226–1242
- Al-Musta'sim 1242–1258 (viimane Bagdadi kaliif)