Aatomilaser on aatomitest koosneva koherentse osakeste kiire allikas.

Aatomilaseri aluseks on Bose-Einsteini kondensaat, pilv identseid bosonitest aatomeid, mis kõik on põhiolekus ja kirjeldatavad ühise lainefunktsiooniga. Magnetlõksu abil hoitakse seda ühe koha peal paigal. Raadiosageduskiire abil tekitatakse magnetpuuris lekk, ning raskusjõu toimel väljub koherentne ainekiir.

Nimetus "aatomilaser" on pisut eksitav, sest esiteks emiteerib traditsiooniline laser elektromagnetkiirgust ja teiseks ei ole sellised traditsioonilised laserimehhanismid nagu stimuleeritud kiirgus ja pöördhõive aatomilaseri puhul üldse mängus.

Praegu kuuluvad aatomilaserid alusuuringute valdkonda. Tulevased rakendused võivad kuuluda aatominterferomeetria, nanotehnoloogia ja täppismõõtmiste valdkonda.

Aatomilaseri realiseeris esimesena 1997 Wolfgang Ketterle, kes sai sellega seoses 2001. aastal Nobeli füüsikaauhinna.