Aare kuristik

Aare kuristik ehk Aare jõe kuristik, ka Meiringeni kuristik (saksa keeles Aareschlucht) on kuristik Šveitsis Berner Oberlandis Aare jõel.

Aare kuristik 1890. aastatel

Lubjakivi-kaljumassiivi Innertkircheni ja Meiringeni vahel takistas Aare jõe äravoolu Grimseli kuru piirkonnast. Sulamisvesi jääaegse Aare liustiku all uuristas sellesse kaljumassiivi 7 põiki- ja pikilõhet. Tänapäevane Aare kuristik on nendest lõhedest kõige noorem.

Aare kuristik on 1400 meetrit pikk ja kõige kitsamas kohas 1 meeter lai. Kõige kõrgem külgsein kõrgub 180 m kõrgusel Aare jõe kohal. Jõgi voolab läbi kuristiku kord aeglaselt ja rahulikult, kord kiiresti ja maruliselt. Keskmine kiirus on 12 km/h.

Aastal 1888 tehti kuristik purde abil ligipääsetavaks. 1912 lisandus õhtune valgustus.

Kuristik on aprilli algusest kuni 1. novembrini iga päev avatud ning seda saab ületada mööda purdeid ja väiksemaid tunneleid.

Kuristiku juurde pääseb 5 km pikkusel Meiringeni–Innertkircheni liinil sõitva rongiga. Väljuda tuleb peatuses Aareschlucht-West või Aareschlucht-Ost, mis asuvad vastavalt kuristikust läänes ja idas.