Aacheni lossikabel

Aacheni lossikabel on varakeskaegne sakraalehitis, mis asub Aachenis nüüdsel Saksamaal ja mis oli Karl Suure palee osa ja lossikirik. Kuningapalee muud hooned pole säilinud, kuid kabel on tänapäeval Aacheni toomkiriku keskne osa.

Hoone on Karolingide ehituskunsti tuntud näide, Aacheni tuntud maamärk ja vaatamisväärsus. Kabelis asuvad Karl Suure säilmed (Karlsschrein). Ottode ajal sai Aacheni lossikabelist kroonimiskirik, kus krooniti Saksamaa valitsejaid 936. aastast 1531. aastani^[1].

Aacheni toomkirik koos lossikabeliga on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse^[2].

Arhitektuur muuda

Aacheni lossikabeli põhiplaan on toomkiriku plaanil märgitud musta värviga, eristamaks seda hilisematest juurdeehitistest.

Hoone on basilikaalse ruumiplaaniga tsentraalehitis. Kabeli valgmikuakendega ja kupliga kaetud keskosa (nn oktogoon) on kaheksanurkse põhiplaaniga. Seda ümbritseb ringselt kuueteistnurkne ümbriskäik, mis on keskruumist eraldatud lahtise arkaadiga ja mille kohal on ruumi keskosa poole avanev ringempoor. Nii põhiplaan kui ka ruumi dekoor sarnaneb märgatavalt Ravennas asuvale 6. sajandist pärinevale San Vitale basiilikale. On teada, et Karl külastas Ravennat oma elu jooksul kolm korda, esmakordselt 787. aastal, kirjutades samal aastal paavst Hadrianus I-le ja tellides Rooma ning Ravenna ehitistest mosaiike, marmorit ja muid materjale oma palee jaoks. Kiriku ehitust alustati 792. aastal samaaegselt palee muude hoonetega; pühakoja pühitses 805. aastal paavst Leo III.

Video Aacheni kuninglikust kompleksist (ingliskeelsete subtiitritega)

Kabeli konstruktsioon, selle aam- ja ristvõlvid ning peakupli kaheksatahuline kloostervõlv vastab rohkem hilisrooma-eelromaani ehitustraditsioonile kui samaaegsele Bütsantsi ehitustehnoloogiale, mida on kasutatud San Vitale basiilikas. Ka kabeli põhiplaan on võrreldes eeskujuga lihtsustatud^[3]. Siseruumi rikkaliku mulje loob viimistluskihiks kasutatud mitmevärviline marmor. Kasutatud on spolia-detaile arvatavasti Ravennast (Einhardi teated on Rooma ja Ravenna kohta), samuti uusi raiddetaile. Kabelis on erakordselt kõrgetasemelise töötlusega pronksteoseid: lõvipeadega pronksuksed ning empooride võred, mida kaunistavad Korintose sambad ja akantusväädid.

Algselt kaunistas kuplit fresko, hiljem mosaiik. 18. sajandil asendati kupli algne dekoor stukk-kaunistusega. 19. sajandil reprodutseeriti algne mosaiik sama ikonograafiaga: Ilmutusraamatu kakskümmend neli vanemat kanmas kroone ja seismas kupli jalamil. Peaaltari kohal, diametraalselt empooril asuva trooni vastas, on kujutatud Kristus auhiilguses. Empoor oli kasutusel valitsejarõduna.

Kabeli peasissekäigu ja läänefassaadi moodustab kahe külgedel asuva trepitorniga massiivne lääneehitis, mille esimesel korrusel on kabeli eesruum ja kõrgematel korrustel muud ruumid, kunagi arvatavasti ka üks või mitu torni.

Interjöör
Karl Suure troon lossikabeli empooril

Viited muuda

Välislingid muuda

[1] Aachen Cathedral. – unesco.org

[2] Aachen Cathedral. – unesco.org

[3] Jennifer Awes Freeman. Palatine Chapel, Aachen. – Khan Academy

[1]

[2]

[3]