47 Eesti ohvitseri kiri

47 Eesti ohvitseri kiri on 1987. aastal avalikuks tulnud tekst, mis väidetavalt on 10. mail 1940 Eesti presidendile Konstantin Pätsile saadetud (või koostatud) pöördumine. Ajaloolase Küllo Arjakase hinnangul on tegemist võltsinguga.[1]

Sisust muuda

Masinakirja lehekülje pikkuses kirjas kritiseerivad allakirjutanud Eesti ohvitserid (sealhulgas kindralmajorid August Kasekamp, Hugo Kauler, Aleksander Pulk, nooremohvitseride hulgas veel Lagle Pareki isa kapten Karl Parek) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse tegevust või tegevusetust seoses baaside lepinguga ja Vene ohuga, ähvardades "öelda lahti vandest ja sõjaväemäärustikust" ja "astuda erru".

Avaldamine ja hinnang muuda

Kirja algeksemplari pole teada, levinud on masinakirjas koopiad, mille järgi kirja on korduvalt avaldatud. Legendi järgi leiti kiri maaparandustööde käigus 1976. aastal. Kirja levitas hiljem KGB agendina tuntuks saanud Villu Rooda. Laiema avalikkuse ette jõudis kiri esimest korda 1987. aasta detsembris MRP-AEG infobülletäänis nr 7.[1] 

Pöördumisele on segiläbi alla kirjutanud väga erineva auastmega ohvitserid (kindralmajorist leitnandini), kellest osa oli ammu erus (nagu Viktor Puskar ja Karl Parts), see sisaldab anakronistlikke eksimusi 1940. aastal kasutatud terminoloogia vastu (Eesti kaitsevägi Eesti sõjaväe asemel, soomuskaitse relv tankitõrje relva asemel, kommunistlik Venemaa Nõukogude Vene või NSV Liidu asemel, Eestimaa Eesti asemel), mida Eesti ohvitserid oleksid pidanud teadma. Pole tõendeid, et sellist kirja oleks 1940. aastal koostatud või Vabariigi Presidendi Kantseleile saadetud. Ajaloolase Küllo Arjakase hinnangul on tegemist võltsinguga: "Kokkuvõtvalt lubab pöördumise militaarse ja poliitilise sõnavara analüüs arvata, et see ei ole kirjutatud 1940. aasta kevadel. ... Seega on Eesti ohvitseride pöördumine väga lühidalt öeldes võltsing. ...Mõneti lihtsustades võib öelda, et ühel poolel oleksid tõsised Eesti ohvitserid, kes on nõus sõjaväevannet murdma, ning teisal "halb" president, kes aina järele annab. Ning lõpuks 1940. aasta suvel veel terve riigi ära andis."[1]

Vaata ka muuda

Viited muuda

Välislingid muuda