451° Fahrenheiti

Ray Bradbury romaan
(Ümber suunatud leheküljelt 451⁰ Fahrenheiti)

"451° Fahrenheiti" (inglise keeles "Fahrenheit 451") on Ameerika Ühendriikide ulmekirjaniku Ray Bradbury 1953. aastal ilmunud düstoopiline romaan. Romaan peegeldab Ameerika tulevikku, kus ühiskond on hakanud raamatuid põlgama.[1]

1957. aasta väljaande kaas, John Richardsi kaanekujundus

Romaani on tõlgendatud erinevalt, kuid eelkõige keskendutakse raamatupõletamise ajaloolisele rollile ideede leviku piiramises. Bradbury ise on väitnud, et romaani põhiteema ei ole tsensuur, vaid ta kirjutas loo sellest, kuidas televisioon hävitab huvi kirjanduse vastu – seetõttu hakatakse teadmist tajuma kontekstivabade üksikfaktide summana.[2]

1966. aastal kirjutas François Truffaut romaani "451° Fahrenheiti" põhjal filmistsenaariumi ja lavastas selle. Briti raadiokanal BBC Radio 4 on teinud romaanist ka vähemalt kaks raadiolavastust, mõlemad olid väga raamatutruud.

Raamatu pealkiri tuleneb paberi isesüttimise temperatuurist Fahrenheiti skaalal (233 °C).

"451° Fahrenheiti" ilmus eesti keeles 1959. aastal sarjas Loomingu Raamatukogu (nr 23/24) Hans Luige tõlkes, sellest on ilmunud kordustrükid 1992, 2005 ja 2019.

Seosed Ray Bradbury muude teostega muuda

1947. aastal kirjutas Bradbury lühijutu "Bright Phoenix" (1963. aastal avaldati see ajakirjasThe Magazine of Fantasy & Science Fiction).[3] Bradbury laiendas "Bright Phoenixi" põhieeldusega novelli "The Fireman" (ilmus 1951. aastal ajakirjas Galaxy Science Fiction). 1953. aastal avaldas selle esimesena Ballantine Books, "451° Fahrenheiti" on "The Firemanist" kaks korda pikema süžeega. Bradbury kirjutas kogu romaani California ülikooli Powelli raamatukogu kirjutusmasinaga, mille üür oli 10 senti iga poole tunni kohta.[4]

Lühikokkuvõte muuda

Süda ja salamander muuda

Ühel vihmasel õhtul peale tööd kohtab Guy Montag 17-aastast naabritüdrukut Clarisse McClellanit, kelle vabameelsed ideed ja liberaalne entusiasm paneb Guyd mõtisklema oma elu, ideaalide ja õnne üle. Montag naaseb koju ja leiab sealt oma naise Mildredi, kes on võtnud unerohu üledoosi. Guy helistab kiirabisse. Viimasel ajal on narkootiliste ainete üledoos saanud tavaliseks nähtuseks ning ükskõiksed arstid saabuvad, et tühjendada Mildredi kõht mürgist. Mildred elab üledoosi üle, kuid ei mäleta juhtunust midagi – teda ei veena isegi Guy kinnitus unerohu võtmise kohta. Paari päeva pärast kohtab Montag naabritüdrukut Clarisse'i enne, kui Clarisse jõuab ära kaduda. Clarisse räägib Montagile, et huvi vaimsete tegevuste vastu on teinud temast selles maailmas, mida suunab pinnapealne meelelahutus, ühiskonna heidiku. Clarisse saab löögi võidusõiduautolt ning pärast tema surma lahkub ka tema perekond linnast.

Järgnevate päevade jooksul satub Guy tööl olles ühe vana naise majja, mis põleb ning on täis raamatuid. Kogemata satub Guy pilk ühele raamatus olevale reale. See hakkab teda huvitama ning Guy otsustab selle endaga kaasa võtta enne, kui tuli hävitab maja täielikult. Naine keeldub majast väljumast ning ei taha oma raamatuid maha jätta, ta eelistab vaadata tulede mängu ja surra põledes. Naise enesetapust šoki saanud Montag haigestub füüsiliselt ja helistab tööle, et teda sealt vabastataks.

Montagi tuletõrjeülem kapten Beatty külastab teda isiklikult ning räägib, kuidas raamatud kaotavad väärtust. Tuletõrjuja nõustub: mitmete sajandite jooksul on inimesed omaks võtnud uudset laadi meedia, spordi ja kiire eluviisi. Lühikese tähelepanu kestvuse tõttu on hakatud raamatuid kohutavalt palju lühendama ja põletama. Selle käitumise taga pole valitsus, vaid vähemusrühmad, kes protestisid, et vastuolu kaoks. Avaliku surve tõttu palgati tuletõrjujaid, et nad põletaks raamatuid. Beatty möönab, et kõik tuletõrjujad varastavad ühe raamatu enda tarbeks, kuid kui nad tagastavad need 24 tunni jooksul, siis ei juhtu tuletõrjuja ja tema perekonnaga midagi. Pärast Beatty lahkumist näitab Montag oma naisele raamatuid, mida ta ventilaatoris peitis. Mildred üritab neid raamatuid põletada, kuid Guy on kategooriliselt vastu ja otsustab, et nad loevad need raamatud läbi ning analüüsivad koos, kas neil on mingi väärtus. Mees lubab, et kui raamatutel väärtust pole, siis võib need põletada.

Viited muuda

  1. Blackwelli mõtted kirjandusest ja kultuurist, 34. Malden, MA: Blackwelli pubi. Lk 491–498.
  2. Bradbury, Ray Vabadusest, raybradbury.com, Kuupäev teadmata; Boyle Johnston, Amy E.
  3. Info raamatu kohta:Fahrenheit 451, The Big Read
  4. Ruhlmann, Ellyn,Ray Bradbury, Waukegani avalik raamatukogu.

Välislingid muuda