2003 QQ47
Asteroid 2003 QQ47 avastati 2003. aasta augusti lõpus ameeriklaste poolt.
Nime on ta saanud oma huvitava trajektoori järgi. Tähelepanuväärne on see, et asteroid on enam kui poolteist kilomeetrit pikk. Maale oli ta kõige lähemal 21. märtsil 2014.
Algsete arvutuste järgi oli selle kokkupõrkamise tõenäosus Maaga 1/250000 ning kokkupõrge leidvat aset 21. märtsil 2014. Sündmus leidis laialdaselt kajastamist meedias.
Maa tabamise tõenäosus on nüüd juba üliväike, 1:909000. Astronoomid kavatsevad seda taevakeha siiski hoolikalt silmas pidada, sest arvestades tema mõõtmeid ja liikumiskiirust – 32 kilomeetrit sekundis – võiks ta tekitada tohutuid purustusi tervel mandril. Arvatakse, et kokkupõrkeohu tõenäosus väheneb sedamööda, kuidas täiendavad andmed kogunevad.
2. septembril 2003 avastati uute mõõtmiste käigus, et kokkupõrget Maaga ei toimu.
2003 QQ47 diameeter on 1,24 km ja mass 2,6×1012 kg.
Kokkupõrkel Maaga vabaneks energia 350 000 megatonni – seda on piisavalt, et põhjustada globaalne katastroof.
Kui asteroid siiski Maale kukuks, mõjuks ta nagu 20 miljonit Hiroshima aatomipommi, selgitas Briti valitsuse Maa-lähedaste taevakehade infokeskuse esindaja BBC raadiole. Infokeskus avaldas asteroidihoiatuse pärast seda, kui USA Lincolni maalähedaste astreroidide uurimisprogrammi teadurid hiigelrahnu esmakordselt märkasid.
Asteroidid nagu 2003 QQ47 on Päikesesüsteemi tekkimisel 4,5 miljardi aasta eest kosmosesse tiirutama jäänud kivirahnud. Enamik neist püsib Maast ohutus kauguses, Marsi ja Jupiteri vahelises asteroidivöös, kuid Jupiteri-taoliste hiidplaneetide gravitatsioonijõud võib neid nende orbiitidest eemale nihutada ja Maa suunas teele saata.