1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Aprill 2020) |
1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused olid IV maailmameistrivõistlused jalgpallis, mis toimusid 24. juunist 16. juulini Brasiilias.
Ajalugu muuda
Eelmisest MM-finaalturniirist oli möödas juba 12 aastat, enne kui sai järgmisi korraldada. Põhiliseks takistuseks oli teadagi sõda. 1946. aasta 1. juulil kogunes Luxembourgis FIFA kongress ning ühe punktina oli kavas ka järgmiste MM-võistluste korraldaja valimine.
Esialgu oli plaanis MM korraldada juba 1949, kuid lõpuks otsustati siiski veel aasta oodata. Ainus kandidaat oli Brasiilia. Peapõhjuseks oli, et Euroopa vajas aega sõjakahjustuste likvideerimiseks.
Selle eest, et kolm korda maailmameistrile auhinnaks olnud karikas sõjakeerises kaduma ei läinud, peab tänama üht Itaalia jalgpalliliidu ametnikku, kes seda kogu sõja vältel oma voodi all peidus hoidis. FIFA 1946. aasta kongressil otsustati, et austusest veerandsada aastat maailma jalgpalliliitu juhtinud Jules Rimet' vastu kannab auhind edaspidi Jules Rimet Trophy nime.
Tagantjärele võib öelda, et otsus valida Brasiilia MM-i korraldama oli õige. Tegemist oli ju Lõuna-Ameerika valitseva meistriga ning jalgpallivaimustusest pole sellel maal kunagi puudust tuntud. FIFA oli veendunud, et brasiillased korraldavad vaatemängulise jalgpallipeo. Mängupaikadeks olid Belo Horizonte, Curitiba, Pórto Alegre, Rio de Janeiro ja Sao Paulo.
31. detsembriks 1948 registreerus valikmängudeks küll 34 meeskonda, kuid tegelikult mängis 25, neist 7 esimest korda. Erinevatel põhjustel jõudis Brasiiliasse täpselt sama palju meeskondi kui kakskümmend aastat varem Uruguaysse: 13. Osalusõiguse saanutest loobusid finaalist India, Türgi ja Šotimaa. Kõige kummalisem oli India loobumise põhjus: FIFA ei lubanud neil mängida paljajalu! Uruguay, Boliivia, Tšiili ja Paraguay ei pidanud finaalturniirile pääsemiseks pidama ainsatki valikmängu.
Järjekordselt muudeti maailmameistri selgitamise süsteemi. Kuna meeskondi oli vähe, moodustati kaks neljaliikmelist alagruppi, üks kolme- ja üks kaheliikmeline. Iga grupi võitja pääses finaalturniirile, kus kõik mängisid kõigiga läbi. Esimest ja viimast korda MM-ide ajaloos polnud kavas finaalmängu. Meeskonnad loositi gruppidesse 30. aprillil 1950 Londonis.
Jalgpalli sünnimaa Inglismaa alustas oma esimest MM-i võiduga Tšiili üle 2:0. Esimese värava lõi Stan Mortensen, teise Wilf Mannion. 29. juunil Belo Horizontes sündis aga MM-võistluste ajaloo üks suuremaid üllatusi: Inglismaa jäi alla USA-le 0:1! Inglaste treener otsustas Stanley Matthewsile puhkust anda, sest ameeriklastega pidanuks kergelt hakkama saama ka Tom Finney, Billy Wright ja Stan Mortensen. Inglastel nende arvestuste järgi ei läinud ning Haitil sündinud kesktormaja Larry Gaetjensi tabamus jäi selle kohtumise ainsaks.
MM-iks valminud Rio de Janiero hiiglaslikul Maracanã staadionil elas 16. juulil peetud mängule kaasa ligi 200 000 (193 850) pealtvaatajat ning mängu lõppedes ei uskunud nad oma silmi: Uruguay oli 0:1 kaotusseisust võitnud 2:1 ja tulnud teist korda maailmameistriks. Albino Cardosa Friaca viis Brasiilia kaks minutit pärast teise poolaja algust ette, kuid uruguaylastest vastasid talle Alcides Ghiggia ja Juan Schiaffino.
Mängukohad muuda
| Linn | Staadion |
|---|---|
| Belo Horizonte | Estadio Independencia |
| Curitiba | Estadio Durival de Brito |
| Pôrto Alegre | Estadio dos Eucaliptos |
| Recife | Estadio Ilha do Retiro |
| Rio de Janeiro | Estadio Maracana |
| São Paulo | Estadio Pacaembu |
Tulemused muuda
Esimene voor muuda
Grupp 1 muuda
| Meeskond | M | V | x | K | + | - | GD | Punktid |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Brasiilia
|
3 | 2 | 1 | 0 | 8 | 2 | +6 | 5 |
 Jugoslaavia
|
3 | 2 | 0 | 1 | 7 | 3 | +4 | 4 |
 Šveits
|
3 | 1 | 1 | 1 | 4 | 6 | -2 | 3 |
 Mehhiko
|
3 | 0 | 0 | 3 | 2 | 10 | -8 | 0 |
28. juuni 1950
|
| Jugoslaavia
|
4:1 | Mehhiko
|
|---|---|---|
Bobek  19'Ž. Čajkovski 22', 62'Tomašević 81'
|
Protokoll | Ortiz 89' (pen.)
|
Grupp 2 muuda
| Meeskond | M | V | x | K | + | - | GD | Punktid |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Hispaania
|
3 | 3 | 0 | 0 | 6 | 1 | +5 | 6 |
 Inglismaa
|
3 | 1 | 0 | 2 | 2 | 2 | 0 | 2 |
 Tšiili
|
3 | 1 | 0 | 2 | 5 | 6 | -1 | 2 |
 USA
|
3 | 1 | 0 | 2 | 4 | 8 | -4 | 2 |
2. juuli 1950
|
| Tšiili
|
5:2 | USA
|
|---|---|---|
| Robledo 16' Riera 32'Cremaschi 54', 82'Prieto 60'
|
Protokoll | Wallace 47' Maca 48' (pen.)
|
Grupp 3 muuda
| Meeskond | M | V | x | K | + | - | GD | Punktid |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Rootsi
|
2 | 1 | 1 | 0 | 5 | 4 | +1 | 3 |
 Itaalia
|
2 | 1 | 0 | 1 | 4 | 3 | +1 | 2 |
 Paraguay
|
2 | 0 | 1 | 1 | 2 | 4 | -2 | 1 |
 India
|
loobunud | |||||||
25. juuni 1950
|
| Rootsi
|
3:2 | Itaalia
|
|---|---|---|
| Jeppson 25', 68' Andersson 33'
|
Protokoll | Carapellese 7' Muccinelli 75'
|
Grupp 4 muuda
| Meeskond | M | V | x | K | + | - | GD | Punktid |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Uruguay
|
1 | 1 | 0 | 0 | 8 | 0 | +8 | 2 |
 Boliivia
|
1 | 0 | 0 | 1 | 0 | 8 | -8 | 0 |
 Prantsusmaa
|
loobunud | |||||||
2. juuli 1950
|
| Uruguay
|
8:0 | Boliivia
|
|---|---|---|
| Míguez 14', 45', 56' Schiaffino 23', 59'Vidal 18'Pérez 73'Ghiggia 83'
|
Protokoll |
Finaalgrupp muuda
| Meeskond | M | V | x | K | + | - | GD | Punktid |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Uruguay
|
3 | 2 | 1 | 0 | 7 | 5 | +2 | 5 |
| Brasiilia
|
3 | 2 | 0 | 1 | 14 | 4 | +10 | 4 |
| Rootsi
|
3 | 1 | 0 | 2 | 6 | 11 | -5 | 2 |
| Hispaania
|
3 | 0 | 1 | 2 | 4 | 11 | -7 | 1 |
9. juuli 1950
|
| Brasiilia
|
7:1 | Rootsi
|
|---|---|---|
| Ademir 17', 36', 52', 58' Chico 39', 88'Maneca 85'
|
Protokoll | Andersson 67' (pen.)
|
13. juuli 1950
|
| Brasiilia
|
6:1 | Hispaania
|
|---|---|---|
| Ademir 15', 57' Jair 21'Chico 31', 55'Zizinho 67'
|
Protokoll | Igoa 71'
|
Edukaimad väravalööjad muuda
9 – Ademir Marques de Menzes (Brasiilia)
5 – Juan Schiaffino (Uruguay)
5 – Estanislao Basora (Hispaania)
4 – Chico (Brasiilia)
4 – Telmo Zarra (Hispaania)
4 – Omar Miguez (Uruguay)
4 – Alcides Ghiggia (Uruguay)