Ķoņi mõis
Ķoņi mõis (saksa keeles Königshof, varem Nauküll, läti keeles Ķoņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas.
.jpg)
Praeguse haldusjaotuse järgi asub see Lätis Valmiera piirkonnas Ķoņi vallas Ķoņis.
Kööna mõisa paju ümbermõõduga 7,15 meetrit on looduskaitse all.[1]
Ajalugu muuda
Mõis rajati aastal 1561 küla juurde, mis kandis nime Nouwenkull. Aastal 1599 läks mõis Hans Köningi valdusse, kelle järgi sai ka praeguse nime. Hiljem oli see Ruhja mõisa kõrvalmõis.
Paul I kinkis mõisa kindral Germannile. See pantis aastal 1818 mõisa 30 000 hõberubla ja 52500 paberrubla eest Jacob von Mensenkampfile.[2]
Aastal 1826 päris mõisa tema poeg Carl Justus von Mensenkampff. Aastal 1879 omandas mõisa ülejäänud Carl Justuse pärijatelt Ernst von Mensenkampff.[3]
Mõisa suurus muuda
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 11 ja 3/4 adramaad ning sellele allus 280 mees- ja 333 naishinge.[4] Aastal 1641 oli mõisa suurus (koos Ternēja, Ruhja ja Jurata mõisaga) 50 ja 3/8 adramaad, aastal 1688 aga 11 ja 1/4 adramaad. Aastal 1734 oli adramaid 8 ja 1/8, aastal 1757 aga 11 ja 3/4. Aastal 1823 oli mõisa suurus 12 ja 1/20 adramaad.[5] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 12 ja 1/9, aastal 1881 aga 4 ja 20/80, lisaks allus mõisale 15 ja 6/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.[6]
Karjamõisad muuda
Aastal 1816 kuulus mõisale kaks karjamõisa: Ungurin ja Pesikk.
Viited muuda
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 124
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 192-193.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 242.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 122.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 190.
Kirjandus muuda
- Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 124 [1].