Ülenurme mõis

Ülenurme mõis (saksa keeles Uellenorm) oli 17. sajandi algul rajatud rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal. Tänapäeval jääb endine mõisasüda Kambja valla territooriumile, seal tegutseb Eesti Põllumajandusmuuseum.[1]

Endise Ülenurme mõisa peahoone
Ülenurme mõisapark

Ajalugu muuda

1646 konfirmeeriti mõis ühele Busselbergile tema Tartus asunud kivimaja eest, mille Gustav II Adolf oli Tartu linnale kinkinud.

Mõisa viimased omanikud olid eestlased Georg Riik ja Peeter Muna; pärast mõisa riigistamist 1920. aastal läks territoorium jagamisele Peeter Muna ja tema väimehe, polkovnik Viktor Puskari vahel.[2]

Mõisa suurus muuda

1914. aastal kuulus mõisa koosseisu 262,35 ha mõisamaad. Ülenurme oli Tartumaa mõisatest üks väiksemaid; sellest veel pisem oli vaid Mõra mõis.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. http://www.mois.ee/tartu/ylenurme.shtml
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2013. Vaadatud 21. novembril 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Kirjandus muuda

  • Maiste, Juhan. Nutt, Nele. Tartumaa mõisad. Näituse "Kaotatud paradiis" kataloog. − Eesti Põllumajandusülikool. Maastikuarhitektuuri eriala toimetised II. Balti villa rustica II. Tartu: 2005. Lk 111-112.
  • Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877. Lk 54-5 [1].
  • Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 442-443 [2].

Välislingid muuda