Õlipuu-käosulane
Õlipuu-käosulane (Hippolais olivetorum) on roolindlaste sugukonda käosulase perekonda kuuluv linnuliik.
| Õlipuu-käosulane | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Värvulised Passeriformes |
| Sugukond |
Roolindlased Acrocephalidae |
| Perekond |
Käosulane Hippolais |
| Liik |
Õlipuu-käosulane |
| Binaarne nimetus | |
|
Hippolais olivetorum (Strickland, 1837) | |
Levila muuda
Õlipuu-käosulane on levinud Balkanil Aadria mere rannikul kuni Horvaatiani, Kreekas, Bulgaarias, Lõuna-Rumeenias, Türgi lääne- ja lõunarannikul ning Liibanonis. Ta on rändlind ja talvitab troopilises Aafrikas.[2]
Välimus muuda
Ta on umbes 15 cm pikkune. Õlipuu-käosulane on käosulaste suurim esindaja. Vanalind on halli ülapoole ja valge või hallika alapoolega. Tiival on küünarsulgede valgetest servadest moodustuv laik. Jalad on tumehallid. Sugupooled on sarnased. Õlipuu-käosulane on arg ja peiduline lind. Tema laul on kaunikõlaline ja madalam kui teistel käosulastel.[2]
Elupaik muuda
Õlipuu-käosulase populatsioon on suurim rannikul ja saartel. Ta elab tammikutes, õlipuusaludes, aedades ja põõsastikes, sageli mäenõlvadel.[2]
Pesitsemine muuda
Pesitsusperiood on mai teisel poolel ja juunis. Pesa asub üsna madalal (0,5–3 m) puul (tamm, õlipuu) või põõsas. Kõrtest, taimekiududest ja juurtes tehtud pesa on kausikujuline ja sügav. Kurnas on tavaliselt neli muna. Haudevältus on umbes 13 päeva. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad.[2]
Toitumine muuda
Peamine toit on putukad ja teised väikesed selgrootud. Suve lõpul võib süüa viigimarju.[2]