Émile Cohl
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Juuni 2019) |
Émile Cohl (sünninimi Émile Eugène Jean Louis Courtet; 4. jaanuar 1857 – 20. jaanuar 1938) oli Prantsusmaa kunstnik, maailma esimese animafilmi "Fantasmagorie" autor.
Tema isa Elie oli kummikaupmees, ema Emilie Laure oli õmbleja. Isa kummivabrik töötas väga kõikuva kasumlikkusega, mistõttu pere pidi Pariisis korduvalt kolima. Émile nägi lapsepõlves oma isa harva, ema seevastu oli väga hoolitsev kuni oma surmani 1863, kui poeg oli 6-aastane.
7-aastaselt pandi Émile internaatkooli, kus avastati tema kunstianne. Koolis julgustati teda kunsti alal edasi tegutsema. Järgmisel aastal ei saanud ta külmetuse tõttu kooli minna, vaid pidi viibima isa korteris. Seal hakkas ta postmarke koguma ja edaspidi teenis ta selle hobi abil endale mitut puhku elatist.
Prantsuse-Preisi sõja ja sellele järgneva piiramise ajal lõpetas Elie Courtet' tehas tegevuse. Émile pidi oma õpinguid jätkama märksa odavama õppemaksuga Tourgot' koolis, aga ta jättis õpingud varsti unarusse. Ta avastas enda jaoks kaks nähtust, mis mõjutasid kogu tema ülejäänud elu: nukuteatri ja poliitilise karikatuuri. Fantoche oli niisugune nukuteater, kus nukunäitleja pani oma pea läbi seina sees oleva augu, nii et vaatajatele paistis ainult pea, ning augu all oli peata nukk, mille käsi-jalgu sai nukunäitleja liigutada. Vaatajatele tundus, et nuku keha otsas on näitleja pea.
Poliitilised karikatuurid olid Napoleon III ajal keelatud. Seevastu Pariisi Kommuuni ajal puudusid nendele igasugused piirangud ja see oli tollal laialt levinud kunstivorm. Karikaturistid tavatsesid oma plakateid avalikkusele näidata Rue de Croissant'il, mis asus üksnes mõne kvartali kaugusel Turgot' koolist.
1872 pani isa Émile'i 3 aastaks juveliiri õpipoisiks ja sel ajal hakkas mile ka ise karikatuure joonistama. Seejärel otsis isa talle töökoha merekindlustusmaakleri juures, aga Émile lahkus peatselt sellelt kohalt ja asus märksa väiksema palgaga tööle filatelisti juures, kus jätkas joonistamist ja boheemlikku elustiili, olles sageli poolnäljas.
1878 alustas ta tööd Prantsusmaa tolle aja kuulsaima karikaturisti André Gilli juures. Gill oli välja andnud Napoleon III suhtes kriitilist ajakirja La Lune, mille võimud olid sulgenud. Gill pidi ka vangis istuma. 1876 hakkas ta välja andma ajakirja La Lune Rousse. Gilli ajakirjad naeruvääristasid nii monarhiste kui kodanlust. Kuid Kolmas Vabariik leevendas tsensuuri üha rohkem, mistõttu Gillil polnud enam prominentseid naeruvääristamisobjekte ja "Punane Kuu" suleti 1879. 29. juulil 1881 kaotati Prantsusmaal igasugune tsensuur.
Courtet' töö Gilli juures oli esialgu piltidele taustade joonistamine. Ta omandas kiiresti Gilli stiili, millele olid omased suure ja üksikasjalikult kujutatud peaga ning suhteliselt väikese ja skemaatilisemalt kujutatud kehaga inimfiguurid. See stiil oli ilmselt mõjutatud fantoche-stiilis nukuteatrist. Sel ajal hakkas ta kasutama varjunime Émile Cohl, mille all ongi tuntum kui kodanikunime all. Varjunime päritolu ja tähendus ei ole selge.
1879. aasta paiku kirjutas Émile kaks satiirilist näidendit, aga rahvas võttis need kehvasti vastu. Umbes sel ajal suri tema isa Elie Courtet, jättes oma pojale tagasihoidliku päranduse.
Émile abiellus 12. novembril 1881 ja 1883. aasta mais sündis neil tütar Marcelle Andrée, aga hiljem jättis naine Émile'i ühe näitleja pärast maha.
1881. aasta paiku kaotas Gill mõistuse ja paigutati Charentoni hullumajja. Ta lasti sealt siiski mõne aja pärast välja ning 1882 maalis ta oma elu ainsa tõsise maali "Hullumeelne", mis oli ka Pariisi Salongis väljas. Kriitikud arvasid sellest maalist väga halvasti, mispeale Gill läks lõplikult hulluks ja suri Charentoni hullumajas 1885.