Å (norra murretes 'väike jõgi') ehk Å i Lofoten on kaluriküla Norras Nordlandi maakonnas Moskenesi vallas Moskenesøya kaguosas Norra mere (Vestfjordeni) ääres. Geograafilised koordinaadid on 67° 52′ 46″ N, 12° 58′ 52″ E. Å on Lofootide lõunapoolseim küla[1].

Vaade külale
Å aprillikuus

Å paikneb läänest Ågvatnetist välja voolava Å jõe suudmes.

Å'd, nagu ka idanaabrit Tindi, loetakse Sørvågeni asula osadeks. Å postiaadress on 8392 Sørvågen. Å elanike arv on umbes 100 (2006)[2]. Entsüklopeedia "WIEM" andmetel oli seal 1995. aastal umbes tuhat elanikku[3].

Å's lõpeb Euroopa maantee E 10 (Kong Olavs vei). Sinna pääseb ka parvlaevaga Bodøst.

Å's on väike kalasadam (väikest sadamalahte kaitseb pikk muul[1]) ja seal kuivatatakse kala. Kuivatatud kala müüakse peamiselt Sørvågeni ettevõttele B. Larsen A/S, millele Å on peamine kalakuivatamiskoht[1]. Samuti kuivatab Å's kala firma Brøderne Arntzen A/S[1]. Varem oli olulisel kohal kalapüük (püüti eriti turska) ning kuivatatud kala ja kalamaksaõli tootmine, praegu on tähtsaim elatusallikas suvine turism.

Majutusvõimalusi on umbes 500 turistile; kalurikülamuuseumis on "matkajatekodu". Turistidele korraldatakse matku saare lääneossa Stokkvikasse, kust avaneb vaade Moskenstraumenile ja Værøy saarele.

Säilinud on 23 hoonet 19. sajandi keskpaigast, sealhulgas traanikoda kalamaksaõli valmistamiseks 1850. aastast ning taluelamud aastatest 1840–1860. On ka kalurionne, paadimaju, sepikoda ja pagaritöökoda. Paljud hooned on kaitse all.

Å's on Lofootide Kuivatatud Kala Muuseum (Lofoten Tørrfiskmuseum, ainus omataoline maailmas) ja Norra Kalurikülamuuseum (Norsk Fiskeværsmuseum), mis hõlmab säilinud vanaaegsed hooned.

Suurem osa külast kuulub Johan B. Larsenile ja tema järglastele. Varem kuulus kogu küla "kalakuningas" Ellingsenile, kelle Oslos elav lapselaps ainult suvitab Å-s.[1]

Å-d on esmamainitud taluna (Aa) 1567.

Tuntud å'lasi muuda

Pildimaterjal muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 reuber-norwegen.de
  2. lofoten.com[alaline kõdulink]
  3. "WIEM". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. jaanuar 2009. Vaadatud 17. oktoobril 2009.

Välislingid muuda