Ämari mõis (saksa keeles Habbinem, varem Happemat ja Emmern) oli rüütlimõis Harjumaal Harju-Madise kihelkonnas. Praegu asub mõisasüda Ämari aleviku alal.

Ajalugu muuda

Varasem ajalugu muuda

Ämari oli varem Saksa Ordu valdus. Ordu müüs külaaseme 1413. aastal Padise kloostri abtile, kelle valduses oli see XVI sajandi keskpaigani. 1582. aastal läänistati Rootsi kroonile langenud valdus Diedrich Kawerile (maeti 1588). XVI sajandi lõpul rajati Ämarisse mõis. 1600. aastal kinnitati valdusõigust Lubert Kawerile.

XVIII sajandi keskpaigast kuni 1883. aastani kuulus mõis Patkulitele, 1913. aastal oli mõisnik Ernst von Tritthof, 1919. aastal kuulus mõis tema emale Emilie von Tritthofile.[1]

Mõis pärast võõrandamist muuda

1939. aastal kuulus endine mõisasüda Padise valda. Nõukogude ajal asus see Klooga külanõukogu territooriumil, mõisa asukoht polnud külastatav.[2]

Mõisa suurus muuda

1914. aastal oli mõisa koosseisus 13,8 ha mõisamaad, 32 lahustükki (953,7 ha) ja 4 küla (Liskülla, Suurküla, Suurewälja, Tönnawaotsa).

Ämari mõisa kalmistu muuda

Kalmistu paikneb mõisa südamest linnulennult umbes 2,3 km kaugusel lõunakagus.

Vaata ka muuda

Viited muuda

Välislingid muuda